Osaühingu raamatupidamine

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

Või võtke ühendust 58160242
evelin@rovelain.ee

Osaühingu raamatupidamine

OÜ raamatupidamine on ettevõtte tegevuse oluline osa ning selle eesmärgiks on pidada arvestust majandustulemustest ning finantsseisust. Raamatupidamises tuleb eelkõige lähtuda Raamatupidamise seadusest (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendist (RTJ) ja Käibemaksuseadusest (KMS). Lisaks tuleb igal ettevõttel koostada Raamatupidamise sise-eeskiri (Sise-eeskirja näidis).

Raamatupidamist osaühingutel peetakse tekkepõhiselt - tulu või kulu tekib nende tekkimise ajal, mitte raha liikumisel. Tulu/kulu tekkimiseks loetakse kauba omandiõiguse üle minemist või teenuse osutamist. Enamasti toimub see koos arve saatmisega või saamisega, kuid mitte alati.

Näiteks mobiili arve veebruaris tarbitud teenuste eest laekub märtsi kuupäevaga, aga tasumisele jõuab hilinemisega aprillis. Nii võib kulu tekkida ühes kuus, arve laekuda teises kuus aga tasumine olla hoopis kolmandas. Kulu tekib selle näite puhul veebruaris, kui toimus teenuse osutamine. Eriti oluline on seda jälgida käibemaksukohustuslasel deklaratsioone esitades.

Mitte-käibemaksukohustuslase osaühingu raamatupidamine

Mitte-käibemaksukohustuslase raamatupidamine ei nõua igakuist käibemaksudeklaratsiooni esitamist, olles seetõttu veidi väiksema töömahuga kui käibemaksukohuslase raamatupidamine. See sobib hästi ettevõtetele, kelle käibed on väikesed või tegevus hõlmab maksuvabat käivet (maksuvaba käive on loetletud KMS §16). Kõik dokumendid tuleb siiski vastavalt nõuetele säilitada (RPS § 7. Algdokument)!

Töötajate olemasolul tuleb iga kuu 10ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu väljamaksete (palgad, juhatuseliikme tasud, vmt) kohta Maksu- ja Tolliametile TSD deklaratsioon. Kui töötajad puuduvad, siis tuleb kord aastas dokumendid korrastada ja esitada vaid majandusaasta aruanne.

Oluline on jälgida, et majandusaasta jooksul ei kasvaks käive üle 16000 euro (al.2018.a eeldatavasti 40000 euro). Kui käive on jõudnud eelnimetatud piirile, tekib kohustus end registreerida käibemaksukohustuslaseks (seda võib vabatahtlikult teha ka varem). Kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, siis puudub õigus ostudelt ka käibemaksu tagasi küsida!

Mittekäibemaksukohustuslase raamatupidamine on võrdlemisi lihtne ja igapäevaselt on suurim kohustus säilitada korrektselt vormistatud dokumente. Arvetele käibemaksu lisada ei tohi ning samuti ei saa käibemaksu riigi käest ka tagasi küsida.

Käibemaksukohustuslase osaühingu raamatupidamine

Käibemaksu ei tasuks pidada enda rahaks, mille riik ära võtab. Sellesse võiks teadlikult suhtuda nii, et käibemaksu kogumise kohustuse lõpptarbija käest on riik andnud ettevõtjatele. Selle kohustusega käib kaasas ka maksusoodustus - tasutud käibemaksu saab tagasi küsida.

Küll aga on siin palju erinevaid nüansse, millal ja kui palju seda teha tohib. Näiteks ei tohi käibemaksu tagasi küsida kulutustelt, mis on tehtud käibe jaoks, mille käigus käibemaksu ei lisata (maksuvaba käive). Samas kui tehakse 9%-lise käibe jaoks kulutusi, millelt on tasutud käibemaksu 20%, saab ettevõte käibemaksu tagasi küsida rohkem kui on kohustatud tasuma.

Käibemaksukohustuslase raamatupidamine muutub kohustuslikuks kui ettevõtte käive on üle 16000 euro (al.2018.a eeldatavasti 40000 euro). Vabatahtlikult võib ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida ka varem. Arvetele tuleb nüüd hakata lisama käibemaksu.

Eestis tegutsedes tuleb arvestada nelja erineva käibemaksumääraga. Kõige enamlevinum on 20%, mis lisatakse enamus töödetele/teenustele. Näiteks raamatute müügil, lühiajalises majutuses (hotellides) on kasutusel 9% ja ekspordi puhul on käibemaksumäär 0% (KMS §15). Lisaks on mitmeid käibemaksuvabasid teenuseid (KMS §16). Tasub meeles pidada, et 0% ja käibemaksuVABA ei ole üks ja seesama.

Käibemaksukohustuslase raamatupidamine on mitte-käibemaksukohuslase raamatupidamisest töömahukam.

Iga kuu 20-ndaks kuupäevaks tuleb arvestada eelmise kuu saadud ja tasutud käibemaks ning esitada Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioon (KMD). Lisaks tuleb iga kuu esitada ka TSD, hoolimata asjaolust, kas ettevõttes on töötajaid või mitte. Kui töötajad puuduvad, esitatakse nulldeklaratsioon.

Muidugi tuleb kord aastas esitada ka majandusaasta aruanne.

Mittekäibemaksukohustuslase raamatupidamisega võib hea tahtmise juures ka ise hakkama saada. Kui tuleb hakata tegema aga maksuarvestust, võib raamatupidamine tunduda paraja raketiteadusena. Kuid sellest ei saa üle ega ümber, mistõttu on kasulik küsida hinnapakkumist raamatupidajalt, kes hoiab kokku ettevõtja aega ning annab ka asjalikku nõu maksude optimeerimiseks.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

osaühingu raamatupidamine ja maksud
Osaühingu raamatupidamine ja maksud - alustad uut firmat luues puhtalt lehelt