Korteriühistu raamatupidamine

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

Või võtke ühendust 58160242
evelin@rovelain.ee

Korteriühistu raamatupidamine

Korteriühistu raamatupidamine teenusena sisse ostes võib tulla ühistule oluliselt säästlikum, kui põhikohaga raamatupidaja palkamine.

Alates 2018.aastast jõustub Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ja korteriühistu loomine muutub kohustuslikuks kui seda veel tehtud ei ole. Seoses sellega tekib korterelamutel kohustus korrastada oma majaga seotud raamatupidamine. Korteriühistu kohustuslikuks muutumine toob kaasa iga-aastase majandusaruande koostamise ja esitamise kohustuse.

Väikesed, kuni kümne korteriga majad, igaastaseid aruandeid esitama ei pea.

Kuidas erineb KÜ raamatupidamine äriühingute raamatupidamisest?

Korteriühistul ja äriühingul on palju erinevusi. Korteriühistu raamatupidamine on üldiselt tekkepõhine. Erandiks on kuni kümne korteriomandiga korteriühistu, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt (KrstS §50 p.2). Selline korteriühistu võib kasutada kassapõhist arvestust. Raamatupidamist reguleerib Raamatupidamise seadus, kuid arvestuspõhimõtetel on oluline lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 14 („Mittetulundusühingud ja sihtasutused“).

Korteriühistuid on väga erineva suurusega, alates mõnest korterist kuni paarisaja korterini majas. Neil kõigil on aga ühine tegur: iga kuu tekkivad kommunaalteenuste kulud (vesi, gaas, elekter, küte jne), mis vajavad jagamist erinevate korterite vahel.

Jooksvalt tekkivate kulude üle arvepidamine ja arvete koostamine on ühistu üks tähtsamaid ülesandeid, mis võtab parasjagu aega. Mida suurem on korteriühistu, seda rohkem aega tihtilugu ka kulub.

Kõiki kulusid ei jagata ühistutel alati igalpool ühtemoodi. Enamlevinud jaotamise viisid ühiselt kasutatavate teenuste puhul on kulude jagamine korterite vahel proportsionaalselt, vastavalt eluruumi pindalale või võetakse aluseks elanike arv.

Viimane variant on mõistlik kui majas on vähe kortereid ja elanikud väga ei vahetu. Suuremates majades elanike arvu üle järge pidada tihti ei õnnestu. Esineb ka kulude jaotamist võrdsetes osades korterite vahel.

Lisaks on teenused, mida iga korter kasutab enda otstarbeks. Vee tarbimist on võimalik jagada soojaks ja külmaks. Vee ja gaasi tarbimist saab arvestada arvestita või lähtuda arvestite näitudest. Elektri puhul saab jagada tarbimise veel öiseks ja päevaseks.

Korteriühistu raamatupidamine hoiab asjad korras

Korteriühistu raamatupidamine võib osutuda väga töömahukaks ja keerukaks. Igal ühistul on omad eripärad, mistõttu kulude jaotamine on enamasti keerulisem kui lihtsalt summade jaotamine vastavalt korterite arvule. Näiteks, kui majal kasutatakse sooja vee tootmiseks  ka soojasõlme, tuleb enne küttearve koostamist kogukulust maha arvestada vee soojendamise kulu ja seejärel järgi jäänud summa jaotatada vastavalt köetavate pindade suurusele väljaminevatele arvetele.

Enamasti on mõistlik hilisemate probleemide vältimiseks kaasata professionaalne raamatupidaja. Eelnimetatud põhjustel ei ole võimalik ka ühest tüüphinda raamatupidamisteenuse eest välja tuua. Kutsume teid võtma meiega ühendust, et vastastikuseid ootuseid arutada.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.