Millal tasub ehitusettevõttel hakata käibemaksukohuslaseks?

Millal tasub ehitusettevõttel hakata käibemaksukohustuslaseks?

Ehitusettevõtteid on nii suuri kui väikeseid, mistõttu ühtset õiget vastust küsimusele on keeruline anda. Otsuse langetamiseks tasub esmalt mõelda, kui suur on aastane planeeritav müügikäive? Kas käibemaksukohustuslaseks hakkamise kohustuslik piir tuleks varsti ette?

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on vajalik juhul, kui aastane müügikäive ületab 40 000 eurot (al.01.01.2018). Kuid käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult juba varem (enne 40 000 euro müügikäibe ületamist).

 

B2B kliente teenindades reeglina tasub, B2C...

Teiseks on tarvis mõelda, kes on ettevõtte koostööpartnerid ja kliendid.

Käibemaksukohustuslaseks tasub tihti koheselt registreeruda näiteks siis, kui ärimudeliks on B2B (Business to Business). Sellisel juhul pakub ettevõte teenuseid põhiliselt teistele ettevõtetele.

Eeldusel, et enamus ehitusettevõtteid on käibemaksukohustuslased, on võimalik teha tasaarveldus müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. Nii on ettevõtjal õigus ostudelt makstud käibemaks Maksuametilt tagasi küsida ja sama teevad ka kliendid.

Enamasti ei ole kasulik olla käibemaksukohustuslane B2C ärimudeli puhul ehk pakkudes teenust põhiliselt eraisikutele. Eraisik käibemaksu tagasi ei saa, mistõttu puudub tema jaoks eelnimetatud soodustus.

Ilma käibemaksu lisamata on võimalik eraisiku jaoks teenus soodsamaks muuta. Kuid arvestama peab ka seda, et soetatud ehitusvahenditelt ja muult teenuse osutamiseks vajalikelt ostudelt, ei saa ka käibemaksu tagasi küsida. Seega kulud on suuremad.

Kui kuludelt ja investeeringutelt käibemaksu tagasi küsida ei ole vaja, sest ka enamus tarnijaid seda arvetele ei lisa, siis äkki ei peaks hakkama käibemaksukohustuslaseks? Selline näide on ehitusvaldkonnas küll vähe levinud, kuid siiski võimalik.

On vaja meeles pidada, et käibemaksukohustuslaseks hakkamisega kaasnevad ka lisakulud: ajakulu, raamatupidamisteenuse sisseostmise või raamatupidaja palkamise kulu. Käibemaksukohustuslasel tuleb iga kuu 20-ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu kohta käibedeklaratsioon (KMD). See toob kaasa natukene rohkem paberimajandust ning tööd raamatupidajale.

Postituse idee tekkis mõttevahetusest remondifirma.ee-ga, kes aitavad remonditöödega Tallinnas ja Harjumaal, alates pisitöödest nagu vannituppa segisti paigaldamine kuni korteri remondini.

Ettevõtjale sobiva (süle)arvuti valimine

Ettevõtjale sobiva (süle)arvuti valimine

Ettevõtja olulisim tööriist on usaldusväärne arvuti. Enamasti on selleks sülearvuti, mida saab kasutada kõigis soovitud kohtades. Laualt eemal, diivanil, kohvikus, või kliendi juures. Enamasti siiski töölaua taga.

Ettevõtluse omapära eeldab vahel tabelite kasutamist ja andmete sisestamist. Nii ongi esimene oluline osa tervikust mugavalt suur monitor.

 

Parim lahendus ses osas on laual asuv eraldi monitor ning selle kõrval dokis asuv sülearvuti, millega on ühendatud väline hiir ja klaviatuur.

Nii on kasutada pea-aegu lauaarvuti, kuid töölaua tagant lahkudes saab sülearvuti endaga kaasa võtta. "Klõps", dokist välja, ning kliendikohtumisele minekuks on tehnika kaasas.

 

Monitori valimine

Lauaarvuti puhul on soovituslikuks monitori suuruseks vähemalt 24", millega saab ääri-veeri kaks dokumenti või akent kõrvuti ekraanile panna, et mõlemaga toimetada.

Mugavaks ekraani suuruseks on enamasti 27", kuhu mahub mugavalt kaks kõrvuti olevat programmi akent või dokumenti andmete sisestamiseks.

 

Doki ja sülearvuti valimine

Sülearvutite dokke toodavad üksikud tootjad. Kindel valik on Lenovo T-seeria sülearvuti ning vastav dokk, kuhu saab arvuti ühendada välise ekraaniga kasutamiseks.

 

Sülearvuti valimine ainsaks arvutiks

Võibolla ei ole soov koju teha eraldi töönurka, kuhu paigutada monitor. Nii on siiski konkurentsitult mugavaim tabeltöötlust teha. Järgmine valik on sülearvuti.

Kas kergem ja väiksem, või suurem ja raskem?

Soov kasutada sülearvutit täiendava arvutina peamiselt kodust väljas tähendab, et kergemat sülearvutit on mugavam kotti pista. Kergem kaasas kanda.

Sel juhul on 14" ekraaniga arvuti sobiv valik. Jällegi soovitame Lenovo T-seeriat.

 

Kuid kui sülearvuti on ainus tööarvuti?

Siis on praktiline valik suurema ekraaniga sülearvuti. 15,6" on enimlevinud mõõt, millega on OK teha tabeltöötlust ja andmete sisestamist.

Tuleb meeles pidada, et suurem ekraan tähendab raskemat arvutit, ning reeglina ka lühemat aku vastupidavust seda kasutades.

Head valiku Lenovo T-seeria sülearvuteid leidsime internetist tellimiseks kaup24.ee-st.

Raamatupidamisteenus ja tähtajad raamatupidamises

Raamatupidamisteenus ja olulised tähtajad

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

Olulised tähtajad raamatupidamises

Raamatupidamises on oluline tähtaegadest kinni pidamine.

Olulisted tähtajad raamatupidamises võib jagada suures pildis kaheks:

  • ettevõttesisesed tähtajad
  • Maksu-ja Tolliametile ja Äriregistrile esitatavate dokumentide tähtajad.

Tähtaegadest kinnipidamine on oluline põhjusel, et kõik deklaratsioonid ja aruanded saaksid esitatud õigeaegselt. See jätab ettevõttest kohusetundliku esmamulje.

Samuti ei teki nii lisakulusid viiviste või intresside näol. Vähem tähtis pole ka raamatupidamisteenuse pakkujale, raamatupidajale õigeaegselt dokumentide esitamine.

Tähtaegadest kinnipidamine muudab koostöö sujuvamaks ja tagab tähtajalise aruandluse ametiasutustele.

Millal ja kellele tuleb milliseid dokumente esitada?

See võib eriti alustavale ettevõtjale suurt segadust tekitada, ning mugavaim lahendus on mõelda raamatupidamisteenuse tellimisele. Vaatame selles artiklis üle kõige olulisema, mida on vaja meeles pidada.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

Raamatupidamisteenuse kirjutamata hea tava - dokumentide esitamine raamatupidajale hiljemalt 7. kuupäevaks.

Esimene oluline tähtaeg on dokumentide esitamine raamatupidajale. Olenevalt ettevõtte suurusest, tegevusalast ja inimeste arvust võib esineda erinevaid omavahel kokku lepitud aegu, kes millal dokumendid esitab.

Raamatupidajani peaks üldiselt hiljemalt järgmise kuu 5-7.kuupäevaks jõudma:

  • Müügidokumendid
  • Tarnijate arved ja lepingud
  • Töölähetusaruanded
  • Majanduskulude aruanded
  • Palgaarvestuse algandmed
  • Tööaja tabelid
  • Materjalide kuluaruanded
  • Muud kokku lepitud lisaandmed

Hiljemalt 31.jaanuariks tuleks töötajate olemasolul raamatupidajale esitada ka:

  • Puhkuse ajakava

Osaühingute jaoks olulised Maksu- ja Tolliameti tähtajad

Raamatupidaja saab dokumentide laekumise järel algdokumentide baasil koostada vajalikud aruanded ja deklaratsioonid.

Osaühingu jaoks igakuiselt kõige olulisemad nendest on erinevate tasude väljamaksete deklaratsioon TSD ja käibemaksudeklaratsioon KMD koos lisadega.

Olenevalt ettevõtte tegevusest võivad olulised olla ka Ühendusesisese käibe aruanne VD ja lisainfo deklaratsioonid INF. Eelnimetatud deklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile (EMTA).

TSD deklaratsioonis näidatakse tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse suurused. Ühe või enama eelnimetatud maksuga on maksustatud näiteks:

  • töötasu
  • dividendid
  • erisoodustused
  • litsentsitasu
  • autoritasu
  • üüritasu
  • tehtud kingitused
  • vastuvõtukulud jne.

TSD tuleb esitada igakuiselt 10. kuupäevaks. Mitteõigeaegsel deklaratsiooni esitamisel rakendab EMTA automaatselt viiviseid.

Käibemaksudeklaratsioonis KMD näidatakse müügile ja ostule lisatud käibemaksud ning vastavalt tekkinud maksmisele kuuluv või enammakstud käibemaks.

Käibemaksukohustuslased peavad EMTA-le esitama KMD eelmise kuu tehingute eest igakuiselt 20-ks kuupäevaks.

Sarnaselt TSDle mitteõigeaegsel deklaratsiooni esitamisel rakendab EMTA ka KMD puhul automaatselt viiviseid.

VD ehk ühendusesisese käibe aruandes näidatakse, milliseid müügitehinguid on tehtud teiste liikmesriigi klientidega. VD aruande parandamiseks või muutmiseks kasutatakse ühendusesisese käibe muutmise aruannet VDP.

Raamatupidamisteenus professionaalselt raamatupidajalt aitab siinkohal tekkivatele küsimustele täpsed vastused saada kiiremini, kui ise lisainfot otsides.

Erinevad INF vormid on ainult lisainfo deklareerimise jaoks. Maksukohustust need endaga kaasa ei too, kuid need on siiski kohustuslikud.

Põhilised vormid, millega võib tekkida kokkupuude, on:

  • KMD INF A - KMD müügiarvete lisa;
  • KMD INF B - KMD ostuarvete lisa,
  • INF 14 - isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmise deklaratsioon;
  • INF 1 - dividendide deklaratsioon.

FIE raamatupidamise tähtajad

FIE peab neli korda aastas maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja alates teisest tegevusaastast lisanduvad ka tulumaksu avansilised maksed.

Sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksab FIE jooksva kvartali eest ning iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks.

  • I kvartali eest 15. märtsiks
  • II kvartali eest 15. juuniks
  • III kvartali eest 15. septembriks
  • IV kvartali eest aasta viimasel kuul, 15. detsembriks.

Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

Tulumaksu avansilised maksed tasutakse võrdsete summadena, alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31. märtsile) järgnevast kvartalist.

Iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks. Ehk:

  • 15. juuniks
  • 15. septembriks
  • 15. detsembriks.

Tulumaksu avansiliste maksete suurus arvutatakse eelmise tegevusaasta maksustatava ettevõtlustulu alusel.

Lisaks maksab FIE sotsiaalmaksu ja tulumaksu saadud tuludelt. Sotsiaalmaksu ja tulumaksu arvutatakse maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu ja tehtud kulude alusel.

Täiskomplektne raamatupidamisteenus FIE-le sisaldab abi kõige sellega ja ka arvete koostamisega. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu deklareeritakse üks kord aastas tuludeklaratsioonil (vorm E).

See tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga (vorm A) hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse ja juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu arvutab Maksu- ja Tolliamet vormil E ja vormil A näidatud andmete alusel.

Seejärel saadab FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva summa kohta hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtaega, s.o 1. septembrit.

Maksuteatel näidatud summa peab FIE tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks.

Kokkuvõtteks raamatupidamise olulistest tähtaegadest

Osaühingu jaoks on olulised järgmised kuupäevad:

Deklaratsioonid ja aruanded Tähtaeg
TSD koos lisadega igakuiselt 10. kuupäevaks
KMD koos lisadega igakuiselt 20-ks kuupäevaks eelmise kuu tehingute eest
VD Koos KMDga igakuiselt 20-ks kuupäevaks eelmise kuu tehingute eest
INF 2-6 ja 16 1.veebruar, eelmise kalendriaasta kohta
INF 9 1.juuli, eelmise kalendriaasta kohta
INF 12 10. aprill, eelmise kalendriaasta kohta
INF 14 1. veebruar, eelmise kalendriaasta kohta
Majandusaasta aruanne Kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu

 

Fie jaoks on olulised järgmised kuupäevad:

15. märts FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine
31. märts Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vormi A) ja residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni (vormi E) esitamine
15. juuni FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine
FIE tulumaksu avansilise makse tasumine
15. september FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine

FIE tulumaksu avansilise makse tasumine

1. oktoober Eelmise aasta tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse tasumine
15. detsember FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine
FIE tulumaksu avansilise makse tasumine

 Lisaks on olemas veel mõned väikeettevõtjate hulgas vähem kasutatavad deklaratsioonid.

Näiteks aktsiisideklaratsioonid, ESD ehk FIE abikaasa sotsiaalmaksu deklaratsioon, hasartmängudeklaratsioonid, metsateatised, Tallinna reklaamimaksu deklaratsioonid jne. Komplektne raamatupidamisteenus sisaldab vajadusel ka abi nende täitmisel. Enamikul ettevõtjatel nende deklaratsioonidega siiski kokkupuudet ei teki.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

raamatupidamisteenuse tähtajad
Raamatupidamisteenuse tähtajad on soovitav esialgu märkida ka kalendrisse.

Korteriühistu raamatupidamine

Korteriühistu raamatupidamine

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

Korteriühistu raamatupidamine

Korteriühistu raamatupidamine teenusena sisse ostes võib tulla ühistule oluliselt säästlikum, kui põhikohaga raamatupidaja palkamine.

Alates 2018.aastast jõustub Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ja korteriühistu loomine muutub kohustuslikuks kui seda veel tehtud ei ole. Seoses sellega tekib korterelamutel kohustus korrastada oma majaga seotud raamatupidamine. Korteriühistu kohustuslikuks muutumine toob kaasa iga-aastase majandusaruande koostamise ja esitamise kohustuse.

Väikesed, kuni kümne korteriga majad, igaastaseid aruandeid esitama ei pea.

Kuidas erineb KÜ raamatupidamine äriühingute raamatupidamisest?

Korteriühistul ja äriühingul on palju erinevusi. Korteriühistu raamatupidamine on üldiselt tekkepõhine. Erandiks on kuni kümne korteriomandiga korteriühistu, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt (KrstS §50 p.2). Selline korteriühistu võib kasutada kassapõhist arvestust. Raamatupidamist reguleerib Raamatupidamise seadus, kuid arvestuspõhimõtetel on oluline lähtuda Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 14 („Mittetulundusühingud ja sihtasutused“).

Korteriühistuid on väga erineva suurusega, alates mõnest korterist kuni paarisaja korterini majas. Neil kõigil on aga ühine tegur: iga kuu tekkivad kommunaalteenuste kulud (vesi, gaas, elekter, küte jne), mis vajavad jagamist erinevate korterite vahel.

Jooksvalt tekkivate kulude üle arvepidamine ja arvete koostamine on ühistu üks tähtsamaid ülesandeid, mis võtab parasjagu aega. Mida suurem on korteriühistu, seda rohkem aega tihtilugu ka kulub.

Kõiki kulusid ei jagata ühistutel alati igalpool ühtemoodi. Enamlevinud jaotamise viisid ühiselt kasutatavate teenuste puhul on kulude jagamine korterite vahel proportsionaalselt, vastavalt eluruumi pindalale või võetakse aluseks elanike arv.

Viimane variant on mõistlik kui majas on vähe kortereid ja elanikud väga ei vahetu. Suuremates majades elanike arvu üle järge pidada tihti ei õnnestu. Esineb ka kulude jaotamist võrdsetes osades korterite vahel.

Lisaks on teenused, mida iga korter kasutab enda otstarbeks. Vee tarbimist on võimalik jagada soojaks ja külmaks. Vee ja gaasi tarbimist saab arvestada arvestita või lähtuda arvestite näitudest. Elektri puhul saab jagada tarbimise veel öiseks ja päevaseks.

Korteriühistu raamatupidamine hoiab asjad korras

Korteriühistu raamatupidamine võib osutuda väga töömahukaks ja keerukaks. Igal ühistul on omad eripärad, mistõttu kulude jaotamine on enamasti keerulisem kui lihtsalt summade jaotamine vastavalt korterite arvule. Näiteks, kui majal kasutatakse sooja vee tootmiseks  ka soojasõlme, tuleb enne küttearve koostamist kogukulust maha arvestada vee soojendamise kulu ja seejärel järgi jäänud summa jaotatada vastavalt köetavate pindade suurusele väljaminevatele arvetele.

Enamasti on mõistlik hilisemate probleemide vältimiseks kaasata professionaalne raamatupidaja. Eelnimetatud põhjustel ei ole võimalik ka ühest tüüphinda raamatupidamisteenuse eest välja tuua. Kutsume teid võtma meiega ühendust, et vastastikuseid ootuseid arutada.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

FIE raamatupidamine

FIE raamatupidamine

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

FIE ABC raamatupidamises

Füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemine on tihti esimene samm, liikudes palgatöö asemel või palgatöö kõrvalt ettevõtjaks. FIE-ks olemine ei välista töötamist tööandja juures või osaühingu osanikuks olemist. Selle kõige juures peab iga füüsiline isik eristama erinevaid tululiike füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja FIE maksukohustusi täitma seni, kuni ta on ettevõtjana äriregistrisse kantud. Ka FIE raamatupidamine kvalifitseerub "raamatupidamine väikeettevõttele" alla - on ju FIE-na tegutsemine levinud ka Eestis.

FIE on kohustatud pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust, ning maksukohustusi täitma seni, kuni ta on ettevõtjana äriregistrisse kantud.

FIE raamatupidamine tähendab maksustamisperioodil muuhulgas:

  • Ettevõtlustulult sotsiaal- ja tulumaksu tasumist
  • Lisaks füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormile A ka ettevõtlustulu deklaratsiooni vormi E esitamist
  • Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumist
  • Teisest tegevusaastast alates tulumaksu avansiliste maksete tasumist
  • End käibemaksukohuslasena registreerides ka käibedeklaratsiooni esitamist järgneva kuu 20. kuupäevaks

FIE maksud - sotsiaalmaks

FIE puhul on üks olulisemaid erisusi sotsiaalmaks ja selle avansilised maksed.

FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud alam- ja ülempiiri. Sotsiaalmaksu määr on 33%.

FIE on kohustatud neli korda aastas maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid olenemata sissetulekust. Välja arvatud juhul, kui ta on riikliku pensioni saaja või alustab/lõpetab tegevuse kvartali jooksul.

Või kui tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik.

See tähendab, kui FIE-na registreeritud füüsiline isik omab töökohta ja tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, siis ei pea avansilisi makseid tegema. Küll aga tuleb sotsiaalmaks tasuda endiselt saadud tuludelt. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav tulu selgitatakse välja tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.

Sotsiaalmaks arvutatakse maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulu alusel. Ettevõtlustulu deklareeritakse üks kord aastas tuludeklaratsioonil (vorm E), mis tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga (vorm A) hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormil E näidatud andmete alusel ja saadab FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtaega (1. oktoobrit). Kui sotsiaalmaksu juurde maksma ei pea, siis Maksu- ja Tolliamet maksuteadet ei väljasta. Maksuteatel näidatud sotsiaalmaksusumma peab FIE tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks.

FIE maksud - tulumaks

Lisaks sotsiaalmaksule maksab FIE tulumaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud seadusega lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi saab teha ainult FIE-na äriregistris registreeritud füüsiline isik.

Tulumaksumäär 2017. aastal on 20%.

Makstud tulumaksu (sh tulumaksu avansilisi makseid) FIE oma ettevõtlustulust maha arvata ei saa. FIE, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid.

Avansilisi makseid ei pea tehema kui

  • ettevõtluse esimesel maksustamisperioodil (tegevusaastal);
  • kui ühe kvartali (tähtaja) makse suurus ei ületa 64 eurot;
  • kui eelmisel maksustamisperioodil puudus ettevõtluse maksustatav tulu;
  • kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena;
  • kui ettevõtlus on peatatud.

Kui FIE on kohustusliku kogumispensioniga (II pensionisambaga) liitunud, peab ta maksma enda eest kohustusliku kogumispensioni makset. FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakset maksma.

FIE vorm sobib hästi väikesemahuliseks ettevõtluseks

FIE vorm sobib hästi väikesemahuliseks ettevõtluseks. Seda mahtu on tihti aga raske konkreetse numbriga seostada. See oleneb mitmetest asjaoludest (avansilised maksed, kulutused enne maksustamist, jne).

Suurim FIE kasu tekib kui ei pea tegema sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

2017. aasta sotsiaalmaksu kuumäär on 430 eurot, millelt arvutatud ühe kvartali sotsiaalmaksu kohustus on 425.70 eurot (430 x 3 x 33%).

Kui FIE alustab või lõpetab ettevõtluse kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, millal ta on FIE-na registreeritud. Kui FIE alustab ettevõtlust enne 15. kuupäeva või 15. kuupäeval, loetakse see täiskuuks. Kui FIE lõpetab ettevõtluse pärast 15. kuupäeva (k.a), loetakse see täiskuuks. Maksukohustus tasutakse eurosendi täpsusega.

Küsi FIE raamatupidamise täpsemat pakkumist siit.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

Osaühingu raamatupidamine

Osaühingu raamatupidamine

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

Osaühingu raamatupidamine

OÜ raamatupidamine on ettevõtte tegevuse oluline osa ning selle eesmärgiks on pidada arvestust majandustulemustest ning finantsseisust. Raamatupidamises tuleb eelkõige lähtuda Raamatupidamise seadusest (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendist (RTJ) ja Käibemaksuseadusest (KMS). Lisaks tuleb igal ettevõttel koostada Raamatupidamise sise-eeskiri (Sise-eeskirja näidis).

Raamatupidamist osaühingutel peetakse tekkepõhiselt - tulu või kulu tekib nende tekkimise ajal, mitte raha liikumisel. Tulu/kulu tekkimiseks loetakse kauba omandiõiguse üle minemist või teenuse osutamist. Enamasti toimub see koos arve saatmisega või saamisega, kuid mitte alati.

Näiteks mobiili arve veebruaris tarbitud teenuste eest laekub märtsi kuupäevaga, aga tasumisele jõuab hilinemisega aprillis. Nii võib kulu tekkida ühes kuus, arve laekuda teises kuus aga tasumine olla hoopis kolmandas. Kulu tekib selle näite puhul veebruaris, kui toimus teenuse osutamine. Eriti oluline on seda jälgida käibemaksukohustuslasel deklaratsioone esitades.

Mitte-käibemaksukohustuslase osaühingu raamatupidamine

Mitte-käibemaksukohustuslase raamatupidamine ei nõua igakuist käibemaksudeklaratsiooni esitamist, olles seetõttu veidi väiksema töömahuga kui käibemaksukohuslase raamatupidamine. See sobib hästi ettevõtetele, kelle käibed on väikesed või tegevus hõlmab maksuvabat käivet (maksuvaba käive on loetletud KMS §16). Kõik dokumendid tuleb siiski vastavalt nõuetele säilitada (RPS § 7. Algdokument)!

Töötajate olemasolul tuleb iga kuu 10ndaks kuupäevaks esitada eelmise kuu väljamaksete (palgad, juhatuseliikme tasud, vmt) kohta Maksu- ja Tolliametile TSD deklaratsioon. Kui töötajad puuduvad, siis tuleb kord aastas dokumendid korrastada ja esitada vaid majandusaasta aruanne.

Oluline on jälgida, et majandusaasta jooksul ei kasvaks käive üle 16000 euro (al.2018.a eeldatavasti 40000 euro). Kui käive on jõudnud eelnimetatud piirile, tekib kohustus end registreerida käibemaksukohustuslaseks (seda võib vabatahtlikult teha ka varem). Kui ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane, siis puudub õigus ostudelt ka käibemaksu tagasi küsida!

Mittekäibemaksukohustuslase raamatupidamine on võrdlemisi lihtne ja igapäevaselt on suurim kohustus säilitada korrektselt vormistatud dokumente. Arvetele käibemaksu lisada ei tohi ning samuti ei saa käibemaksu riigi käest ka tagasi küsida.

Käibemaksukohustuslase osaühingu raamatupidamine

Käibemaksu ei tasuks pidada enda rahaks, mille riik ära võtab. Sellesse võiks teadlikult suhtuda nii, et käibemaksu kogumise kohustuse lõpptarbija käest on riik andnud ettevõtjatele. Selle kohustusega käib kaasas ka maksusoodustus - tasutud käibemaksu saab tagasi küsida.

Küll aga on siin palju erinevaid nüansse, millal ja kui palju seda teha tohib. Näiteks ei tohi käibemaksu tagasi küsida kulutustelt, mis on tehtud käibe jaoks, mille käigus käibemaksu ei lisata (maksuvaba käive). Samas kui tehakse 9%-lise käibe jaoks kulutusi, millelt on tasutud käibemaksu 20%, saab ettevõte käibemaksu tagasi küsida rohkem kui on kohustatud tasuma.

Käibemaksukohustuslase raamatupidamine muutub kohustuslikuks kui ettevõtte käive on üle 16000 euro (al.2018.a eeldatavasti 40000 euro). Vabatahtlikult võib ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida ka varem. Arvetele tuleb nüüd hakata lisama käibemaksu.

Eestis tegutsedes tuleb arvestada nelja erineva käibemaksumääraga. Kõige enamlevinum on 20%, mis lisatakse enamus töödetele/teenustele. Näiteks raamatute müügil, lühiajalises majutuses (hotellides) on kasutusel 9% ja ekspordi puhul on käibemaksumäär 0% (KMS §15). Lisaks on mitmeid käibemaksuvabasid teenuseid (KMS §16). Tasub meeles pidada, et 0% ja käibemaksuVABA ei ole üks ja seesama.

Käibemaksukohustuslase raamatupidamine on mitte-käibemaksukohuslase raamatupidamisest töömahukam.

Iga kuu 20-ndaks kuupäevaks tuleb arvestada eelmise kuu saadud ja tasutud käibemaks ning esitada Maksu- ja Tolliametile käibemaksudeklaratsioon (KMD). Lisaks tuleb iga kuu esitada ka TSD, hoolimata asjaolust, kas ettevõttes on töötajaid või mitte. Kui töötajad puuduvad, esitatakse nulldeklaratsioon.

Muidugi tuleb kord aastas esitada ka majandusaasta aruanne.

Mittekäibemaksukohustuslase raamatupidamisega võib hea tahtmise juures ka ise hakkama saada. Kui tuleb hakata tegema aga maksuarvestust, võib raamatupidamine tunduda paraja raketiteadusena. Kuid sellest ei saa üle ega ümber, mistõttu on kasulik küsida hinnapakkumist raamatupidajalt, kes hoiab kokku ettevõtja aega ning annab ka asjalikku nõu maksude optimeerimiseks.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

osaühingu raamatupidamine ja maksud
Osaühingu raamatupidamine ja maksud - alustad uut firmat luues puhtalt lehelt