Raamatupidamine algajale

Hoiame raamatupidamist korras kümnetel firmadel.

Kas saame ka Teile abiks olla?
Saatke päring kontaktilehelt.

Või võtke ühendust 58160242
evelin@rovelain.ee

Raamatupidamine algajale - olulised mõisted

Raamatupidamine on iga ettevõtte tegevuse lahutamatu osa.

Põhiliseks eesmärgiks on majandustehingute registreerimine ja andmete kasutamine vajalike aruannete koostamiseks.

Selleks, et erinevate ettevõtete andmed oleksid arusaadavad ja võrreldavad, on kokku lepitud raamatupidamise korraldamiseks teatud reeglid.

Neid reegleid reguleerib Raamatupidamise seadus. Tulemuseks on majandustulemuste korrektne arvestus ning finantsaruandlus.

Raamatupidamist on võimalik teha kassapõhiselt või tekkepõhiselt.

Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus arvestatakse vaid raha liikumist. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui raha makstakse. Eestis on kassapõhist raamatupidamist lubatud kasutada vaid FIE-del.

Tekkepõhise raamatupidamise korral kajastatakse tulud ja kulud nende tekkimise ajal, sõltumata raha liikumisest.

Tulu ja kulu loetakse tekkinuks, kui kauba omandiõigus on üle läinud või teenus osutatud.

Algdokumendid

Majandustehinguks on ettevõtte poolt tehtud mistahes toiming. Nende tegevustega seotud kõik dokumendid ja rahaliikumised peavad olema registreeritud, kenasti kokku kogutud ja säilitatud.

Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (Raamatupidamise seadus §7).

Sellel dokumendil peavad olema näidatud vähemalt tehingu toimumisaeg, majandusliku sisu kirjeldus ning arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

Algdokumentideks on näiteks:

  • ostu- ja müügiarved,
  • sularahakviitungid,
  • lepingud,
  • kauba või põhivara mahakandmise ja arvelevõtmise aktid,
  • kassa sissetuleku ja väljamineku orderid,
  • panga konto(de) väljavõtted,
  • palgalehed, jne.

Bilanss ja kasumiaruanne

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis näitab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamis-kohustuslase

  • vara,
  • omakapitali,
  • kohustusi.

Bilanss on jagatud kaheks osaks: aktivas on vara ning passivas kohustused ja omakapital.

Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed. Bilansist saab välja lugeda, kui palju on omanikud ise enda ettevõtte varasid finantseerinud. Missuguses ulatuses laene kasutanud ja palju on maksmata arveid, riigimakse ja palgakohustusi, jne.

Kasumiaruanne näitab, milliseid tulusid on ettevõte teeninud ja milliseid kulusid selleks tehtud. Kui tulud on suuremad kui kulud on tulemuseks kasum. Vastupidises olukorras kahjum.

Kasumiaruanne koostatakse teatud perioodi kohta. Tavaliselt on selleks perioodiks aasta, kvartal või kuu.

Kasumiaruande puhul on võimalik kasutada kahte skeemi, olenevalt kuidas kulusid liigitatakse:

  • skeem 1: kulud on jaotatud liikide järgi – lihtsam, teenustega tegelevad väikesed firmad kasutavad reeglina seda varianti,
  • skeem 2: kulud on jaotatud erinevate osakondade/tegevuste/funktsioonide järgi – põhjalikum, paremad analüüsivõimalused, kasutusel enamasti suuremates ettevõtetes.

Kontod ja kontoplaan

Igapäevaste tehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamises kontosid. Ettevõttel on oma konto kõigi vajalike tehingute jaoks. Iga raamatupidamiskandega kaasneb alati vähemalt ühe konto vähenemine ja teise konto suurenemine.

Igal kontol on oma number. Kontonumbrit kasutatakse aruannete koostamiseks programmis. Muud tähtsust sellel enam ei ole.

Varasematel aegadel kirjutasid raamatupidajad hoolikalt igale algdokumendile ka kasutatud kontod peale, kuid nüüd piisab dokumendile tehingu järjekorranumbri märkimisest.

Ühele kontole kogutakse kokku sarnase sisuga tehingud. Näiteks kasumiaruande kulukontole, mille nimeks on „5350 Pangateenused”, kogutakse kokku kõik pangateenuste kulud, bilansikontole „2310 Võlad tarnijatele” kogutakse kokku kõik maksmata ostuarved.

Kontod jagunevad klassikaliselt viieks grupiks:

Bilansikontod:

1.varad
2.kohustused
3.omakapital

Kasumiaruande kontod:

4.tulud
5.kulud

Kindlat kohustuslikku kontoplaani ei ole olemas. Iga ettevõte saab välja arendada endale sobiva skeemi või kasutada raamatupidamistarkvaraga kaasa tulnud näidiskontoplaani ja kohendada seda endale sobivaks.

Raamatupidamine algajale ja alustavale firmale pakub konto plaani sisseseadmisega olulist paindlikkust ja palju võimalusi.

Majandustehingute kahekordne kirjendamine

Iga majandustehingu kohta koostatakse raamatupidamiskanne.

Raamatupidamiskanne koostatakse kahepoolsena, et bilanss jääks tasakaalu. Inglise keeles on bilansi nimetuseks „balance sheet“ ehk otsetõlkes tasakaalu-tabel.

Kande ridu nimetatakse kirjeteks. Raamatupidamiskandes võib olla kaks kirjet või ka enam. Neid kande pooli ehk kirjeid nimetatakse deebet (D) ja kreedit (K) - ka need peavad olema alati võrdsed.

Näiteks müügiarve laekumise korral tehakse järgnev kanne:

D raha pangas 500eur

K nõue kliendile 500eur

Üks vara kasvas ja teine vara kahanes.

  • vara kasvab - deebet
  • vara väheneb - kreedit

Kohustus ja omakapital täpselt vastupidi:

  • kohustus kasvab - kreedit
  • kohustus väheneb - deebet

Kasumiaruandes on loogika vastupidine:

  • Tulu kasvab - kreedit
  • Kulu kasvab - deebet.

Kuidas valida raamatupidamistarkvara?

Üks oluline otsus, mis kohe alguses oleks vaja teha, on see, kas valida online või klassikaline paberipõhine raamatupidamine?

Raamatupidamist võib teha nii excelis kui ka erinevates programmides.

Erinevad tarkvaraarendajad pakuvad palju erinevaid programme, mistõttu on mõistlik pidada raamatupidamist programmis - valida tuleks selline, mis sobib kõige rohkem endale.

Online raamatupidamise korral asub raamatupidamistarkvara internetis ja dokumendid pilveserveris. Ka dokumentide edastamine raamatupidajale piirdub sellisel juhul enamasti nende üleslaadimisega pilveserverisse.

(Ka meie kasutame klientide raamatupidamises pilvetarkvara, lisa võite küsida kontaktilehelt.)

Klassikalise raamatupidamise korral asub raamatupidamistarkvara raamatupidaja arvutis või paremal juhul programmihaldaja serveris. Dokumendid on raamatupidaja juures paberitena kaustas ja need tuleb ise raamatupidajale viia või postiga/meiliga saata.

Lõpetuseks

Kõige olulisem on kõik dokumendid eelkõige kokku koguda.

Kui ise ei soovi raamatupidamist teostada, siis tuleb tekkinud dokumendid viia või saata raamatupidajale.

Kui raamatupidamist tehakse ise, siis on vaja nende vahel süsteem luua läbi tehingute kirjendamise.

Nii tekivad korrektsed aruanded bilansi ja kasumiaruande näol läbi erinevate kontode. Raamatupidamine algajale ei olegi keerulisem.

Kõik raamatupidamisdokumendid tuleb ka alles hoida! Kohustus dokumentide säilitamiseks on vähemalt seitse aastat.

Selle aja jooksul tuleb alles hoida kõik arved, tshekid, kuluaruanded, lepingud, siseeeskirjad, aastaaruanded, jmt.

Erandina tuleb töötajaga sõlmitud tööleping säilitada 10 aastat peale lepingu lõppemist.

Säilitada võib algdokumente nii paberil kui elektroonselt (arvutis või internetis). Oluline on, et dokumendid säiliks taasesitamist võimaldavas vormis.

Vaadake lähemalt, kuidas saame raamatupidamisega aidata.

raamatupidamine algajale
Raamatupidamine algajale ei ole raketiteadus